AIANDUSTERAAPIA MÕJU JA MEELTE AIAD

https://c1.wallpaperflare.com/preview/455/831/633/english-garden-bath-in-england-hotel-garden-green-thumbnail.jpg 

Mõisted „linnaaiandus“ ja „kogukonnaaed“ on hakanud muutuma tänapäeva infotehnoloogia maailmas ühiskonna jaoks aina rohkem huvipakkuvateks teemadeks. Väga oluline oleks praeguses maailmas inimeste jaoks see, et nad hariksid enda teadmisi rohkem juba erinevate keskkonnateemade kohta. Seega võiksid alustada inimesed keskkonnaga põhjalikumalt tundma õppimist oma kodust, et proovida alguses ise taimede kasvatamist kas õuehoovis või rõdul ning hiljem luua aiandushuvilistega eraldi esmane kogukond, kellega saab rajada väiksemad aiad, omavahel jagada aianippe ning teha koos ühistegevusi.

Aiandusega tegelemine sobib absoluutselt kõikidele inimestele (poemüüjad, ehitajad, kooliõpilased, hambaarstid, õpetajad, kontoris töötajad jpt) ja eelkõige tooksin välja just vanemaealised inimesed ja erivajadustega inimesed. Kindlasti on vanemaealiste inimeste puhul oluline aiandusega tegeleda, sest see aitab hoida füüsilist tervist ja teha käelisi tegevusi. Erivajadustega inimeste puhul oleks esmaseks oluliseks asjaks aiandusteraapia. 

Aiandusravi nimetatakse taastumisprotsessiks, mille käigus taimi ja aiandustegevusi kasutatakse inimeste keha, vaimu ja moraali parandamiseks. Väidetavalt on aiandusteraapia üks tõhusamaid ravimeid, mis on mõeldud igas vanuses, sõltumata taustast ja erineva võimega inimestele. Aiandusravi on täpsemalt taimede professionaalne kasutamine keskkonnana, mille kaudu soovitakse saavutada teatud konkreetsed kliinilised eesmärgid. (Perveen, 2013) Aiandusteraapia põhieesmärgiks on kindlasti elukvaliteedi paranemine, toimetuleku toetamine, rehabilitatsioon ja inimese heaolutaseme tõusu toetamine. (Eha, 2019)

Aiandusaedade kujundamisel ja loomisel eakamatele ja erivajadustega inimestele peab looma mugavad kohad kõndimiseks ja istumiseks, mis soodustaks omavahelist sotsiaalset suhtlemist. Lõõgastustunde loomiseks on vajalik võimalikult palju tekitada looduse helisid, näiteks vee, loomade ja lindude heli. Mõnda kohta aias on vaja ka paigaldada sobivad varikatused. Aianduse töötoolide kuju ja vormiga tuleks arvestada aia kujundamisel. Aianduses kasutatavad taimed, lilled ja köögiviljad tuleks valida sobivuse alusel. Taimede valikul tuleb tähele panna sensoorseid omadusi, näiteks soojad värvid (punane ja oranž) ergutavad meelt, külmad värvid (sinine ja lilla) tekitavad rahuliku tunde. Taimede puhul peetakse silmas ka seda, et taimed oleksid pehmete ja huvitavate lehtede ja õitega erivajadustega inimeste kompimismeele jaoks. Taimed, mis meelitavad linde ja muid elusorganisme, pakuvad head võimalust teravdamaks nägemismeelt. (Foke et al., 2017)

Meelte aiad kontseptsiooni lähtekohaks ongi võetud inimene ja tema viis meelt: nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine. Kui teraapiaaias soovitakse luua erinevaid aiatüüpe (lõhnaaiad, maitseaineaiad jpt), siis peaks arvestama inimeste meeltega, et mis on vajalik aeda tuua, ehitada või kasvatada ning mida mitte.

Lähtudes Wilsoni (2006) dokumendist, tuleks aiatüüpide loomisel lisada aeda kindlasti järgnevad asjad:

1) Kõne ja kuulmine – betoonplokiseinad leevendavad suuresti helilaineid; lisada erinevad linnuhelid, tuulekellad, purskkaev ja juga; 

2) Kompimine – aias olevad erinevad taimsed materjalid;

3) Haistmine – aed täidetud lõhnavate taimedega; rohulõhnad;

4) Liikumine – välimööbel; erinevad kiigud ja võrkkiiged; laiad ja selgete värviliste joontega kõnniteed; erineva kõrgusega ja laiad äärekivid jalutuskäigu ajal tasakaalustamiseks pakkuvad stimulatsiooni; lihtsad rohu labürindid; kaldteed;

5) Nägemine – istutatud hekid; värvilised lillepeenrad; õitsvad põõsad; värvitud seinamaalingud; linnumajad; erksad ja eredad troopilised lilled; ühevärviline maapind.

Minu arvates ei ole Eestis aiandusteraapia veel väga populaarseks teraapiavormiks saanud, kuid kindlasti esimesed põhisammud on eesmärgi poole juba tehtud. Eesti esimene aiandusteraapia õppepäev toimus 2011. aastal, mis korraldati koostöös MTÜ Inkotuba ja aianduskeskus Hortesega. (Nokitse, 2011)  Eestis on avatud meelte aiad järgnevates kohtades: Tallinna Botaanikaaed, Puhta vee teemapark Metsamõisa talus. Mujal maailmas on aiandusteraapia juba päris levinud teraapiavorm. Kuigi aianduse kasutamist ravivahendina võib Ameerika Ühendriikides jälgida juba 1800. aasta algusest, siis ikkagi tõeline meditsiinialane elukutse hakkas tekkima enne 1940. aastat. 

Meelte aias olevaid taimi saab jaotada järgnevalt: 1) söödavus, 2) ilutaimed, 3) ravimina kasutatavus, 4) tarbetaimed. Taimi saab tajuda 5 omaduse järgi: 1) välimus (suurus, kuju, värv), 2) aroom (meeldiv lõhn, tugev lõhn), 3) tekstuur (pehme, torkiv, sile), 4) maitse (magus, mõru, kibe), 5) heli (kahin, krõbin). Toon näiteid taimedest, mis vastavad 5 omadusele: 1) välimus – saialill, soorohi, hosta; 2) aroom – mündid, basiilik, sidrunhein; 3) tekstuur – hõbesalvei, kassiristik, villane nõianõges; 4) maitse – sibulad, mungalill, lehtpeet; 5) heli – mais, hiidhirss, siidpööris. (Eha, 2019)

Linnaaiandus võiks olla üks võimalik meetod, kuidas erivajadustega inimeste ravimisele läheneda!

Kasutatud allikad 

Davis, S. H. (1995). American Horticultural Therapy Association: Its Purpose and Potential. Retrieved from https://journals.ashs.org/horttech/view/journals/horttech/5/2/article-p121.xml 

Eha, K. (2019). Linnaaiad ja aiandusteraapia põhimõtted. [Kursuse materjalid]. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Foke, A., Sia, A., Li Min, C., Tang, D., Lim, I., Pungkothai, K., Kwok, L., Ng, M., Kheng, C., Biying, S., Weijing, S., Xin Kai, T., Tin Keat, V., Meng Tong, Y. (2017). Design Guidelines For Therapeutic Gardens in Singapore. Retrieved from https://www.nparks.gov.sg/~/media/nparks-real-content/gardens-parks-and-nature/therapeutic-gardens/designguidelines_for_therapeuticgardens_in_sg.pdf 

Nokitse. (2011). Eesti esimene aiandusteraapia õppepäev läks korda. Retrieved from http://www.nokitse.ee/aianduskeskus-hortes/eesti-esimene-aiandusteraapia-%C3%B5ppep%C3%A4ev-l%C3%A4ks-korda 

Perveen, F. (2013). Effects of Horticulture Therapy for Elderly With Dementia in an institutional setting. Retrieved from https://www.theseus.fi/bitstream/handle/10024/60954/FINAL%20Degree%20Thesis%20on%20Horticulture%20therapy%20effects%20on%20elderly%2029.05.13%20version%202.pdf?sequence=1 

Wilson, B. J. (2006). Sensory Gardens For Children With Autism Spectrum Disorders. Retrieved from https://repository.arizona.edu/handle/10150/193299