Aia hooldamise põhimõtted

mai 26, 2020

Aia hooldamise põhimõtted

Iga aed vajab hoolt ja armastust, mõni rohkem, mõni vähem, põhiline on taimedele tekitada toitaineterikas elukeskkond, kus kasvada ja valmida ning pakkuda silmailu oma õite või rohelusega. Aia hooldamise sagedus oleneb asukohast, kas aed on rajatud varju või päikese kätte, viljakale või mitte nii viljakale pinnale, konteineritesse või kasvavad taimed maapinnal. Päikese kätte rajatud aed vajab rohkem kastmist, vahel isegi 2 korda päevas, et vältida mulla läbi kuivamist, samuti tuleb valida taimed, mis taluvad otsest päikest ja kuumust. Päris “hooldusvaba” aeda siiski olemas ei ole, kuid see ongi aianduse üks võludest – töö ei saa kunagi otsa.

Konteineraial tuleb arvestada vee loomulikul äravoolul ehk konteineri põhi peab olema vett läbilaskev. Vastasel juhul jääb üleliigne vesi konteineri, muld muutub liigniiskeks, mille tagajärjel lähevad taimed mädanema. Konteinerites olevad taimed tuleb istutada viljakasse mulda. Mulla viljakust tõstvateks lisanditeks on kompost, vetikad või lutsernipulber, kõdunenud saepuru, hakkepuit ja vedelad maheväetised. Selleks, et suvelilled konteinerites terve suvi pakuksid silmailu oma õite ning lopsakusega tuleb kasutada spetsiaalset suvelilledele mõeldud väetist ning kindlasti ei tohi lilledega samas konteineris olla maitsetaimi või muid söödavaid taimi. Soovituslik on ühte konteinerisse kokku istutada samu kasvutingimusi ja hooldust vajavad taimed, vastasel juhul hävinevad taimed, kelle kasvutingimused halvenevad.

Tihti kimbutavad maitse-, toidu- ja ilutaimi kahjurid, kuid kui aias või konteinerites soovitakse vältida mürkide kasutamist on hea võimalus proovida seltsilistaimede kasvatamist. Seltsitaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised ehk taimede vastastikused biokeemilised mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi. Seltsilistaimede valik oleneb ka mitmetest kasvuperioodil esile kerkida võivatest teguritest. Näiteks taimede lehestikutihedus ning maksimaalne kõrgus.

Mõned taimed toodavad tugevalõhnalisi aineid, mis kaitsevad neid kahjurputukate rünnakute eest. Kasulik on panna selliste omadustega taimed kasvama selliste taimede lähedusse, kes nii intensiivselt end ei “kaitse”. Näiteks porgandite, keda armastavad porgandikärbsed, kõrvale oleks hea panna kasvama mõni kahjuritele ebameeldiva lõhnaga taim(nt. sibul), mis peidaks porgandite lõhna kärbeste eest. Taimede koosmõju ülesanneteks on aiamaale või põllule kasulikke putukaid ja muid olendeid meelitada (näitsipelgad, konnad, mesilased jpt), kahjureid peletada, haigustekitajaid eemal hoida, mulda toitainetega varustada ja taimede saagikust tõsta. Teine võimalus on istutada saagitaime kõrvale nn. peibutustaimed, kes võtavad kahjurite rünnaku enda kanda. Salatitaimede kõrval soovitatakse kasvatada peiu-või saialilli. Saialill meelitab ligi sirelasi , kelle vastsed armastavas süüa lehetäisid. Till meelitab ligi lepatriinusid, kes samuti lehetäiside arvukust kontrolli all peaksid hoidma. Ka Ülikooliaias sai kasutada seltsitaimi, nimelt on mitmesse kasti istutatud peiu-, saialille, kui ka kummelit

Ka multšimist kasutatakse aias ja konteinerites, mis hoiab piisavalt niiskust ning aeglaselt lagunedes muudab maapinda stabiilselt viljakamaks ergutades mulla elusorganismide elutegevust, kes mulda hapnikurikkamana hoiavad. Konteinereid võib multšida kooretükkide, hakkepuidu, kõdunevate lehtede või kompostiga, samuti ei saa multšitud konteinerites umbrohi vohada. Kõdunev multš tõstab mulla CO2 sisaldust, mis omakorda soodustab taimede fotosünteesi. Kihi paksus peaks olema vähemalt 10 cm, kuid see olenev siiski, millega multšida. Multš hoiab ära vihma ajal tekkivad mullapritsmed ning saagi puhtana vähendades saastumisriski pärmi-ja hallitusseentega. Kindlasti tasub tähele panna, milliseid umbrohtusid konteineris kõige enam kasvab, sest nad on mulla terviseindikaatorid ning annavad märku niiskuse ja toitainete tasakaalust. Kuldvits kasvab jõudsalt niiskes, võilill raskes mullas ning kirburohi happelises mullas. Eestis peetakse umbrohuks u 300 liiki. Enamus neist on jõulise kasvuga põlistaimed, kuid teised on kunagi ilu-või tarbetaimena sissetoodud liigid, kes on siin kanda kinnitanud ning liiga laialt levima hakanud tõrjudes kohati välja pärismaiseid liike.

Ülikooliaed asub varjulises kohas, kuhu otsest päikest ei paista, samuti on ala väga niiske. Eelmisel aastal kasutati konteinerites männikoore multši, mis ei võimaldanud liigsel niiskusel aurustuda, vaid jäi mulda, mis omakorda muutis mulla liigniiskeks ja tekitas kahjuritele soodsa pinna, kus paljuneda. Sel aastal muudeti konteinerite mulla koostist lisades turvast ja liiva ning ei kasutanud multši. Edaspidine Ülikooliaia hooldus oleneb ilmast, kui on väga vihmane suvi, siis ei ole vajalik nii tihti kasta, kuid võib umbrohi tekkida. Samas kuumade ilmadega hoiab ala väga hästi niiskust ning ei pea muretsema taimede veevaeguse pärast. Projektis osalejad käivad suve jooksul regulaarselt aed hooldamas.

Iga aed vajab erilist hoolt, ei ole olemas kindlat hooldus tüüpi, mis sobib igale aiale, tuleb õppida tundma oma aeda ning vastavalt sellele toimetada.

Loodame parimat, et meie kasvatatud ja istutatud taimed lähevad jõudsalt kasvama ning paljud saavad aiast ka rõõmu tunda!

-Brigita