Kuidas toetavad rohealad inimese tervist?

https://live.staticflickr.com/1855/43691904915_8d8f45398e_b.jpg

See, et rohealad elukohtade läheduses tervist toetavad, on elukeskkonna planeerimise mõistes ammustest aegadest teda, kuid inimeste kasvanud nõudlus erinevate teenuste kättesaadavuse osas, on rohealade paiknemise elukohatade läheduses, ohu alla seadnud. 

Hollandis viidi läbi programm “Vitamiin G”, kus G tähistab rohelist (green) ehk loodust, mis uuris rohealade ja inimeste elukeskkonna vahelist suhet. Peamiselt uuriti kolme teguri mõju inimestele: stressi alandav toime, füüsiline aktiivsus ja sotsiaalne kuuluvus.

Stressi alandav mõju

Paljud inimesed peavad kontakti loodusega kõige võimsamaks stressi alandamise ja vaimse kurnatusega toimetuleku meetodiks. Mõnede uurimuste kohaselt võib juba aknast või videolindilt looduse jälgimine tõsta vastupanu stressi suhtes. Kõige suurem roheluse olemasolu ja inimeste vaimse tervise vaheline seos leiti olevat ärevuse ja depressiooni all kannatavate inimeste seas.

Aiandusega tegelevatest inimestest 86% ütlesid, et nad tunnevad vähem stressi peale seda, kui nad on tegutsenud aias ja 56% tõid välja, et stressi maandamine on üheks väga oluliseks põhjuseks aiandusega tegelemiseks.

Mõju füüsilisele aktiivsusele

Inimesed lähevad meelsamini jalutama või jalgrattaga sõitma, kui on võimalus seda teha esteetiliselt kaunis keskkonnas. Antud uuringus ei leitud aga seost rohealade hulga ja aja vahel, mil inimesed looduses füüsilise aktiivsuse tegelevad. Eelnevate uurimuste tulemused on leidnud  nõrga omavahelise seose rohealade ja suurema füüsilise aktiivsuse vahel, üldiselt on tulemused selles valdkonnas pigem vastuolulised.

Mõju sotsiaalsele kuuluvustundele

Kohtumispaigad loovad võimaluse sotsiaalseks suhtluseks ja kontakti loomiseks, mis omakorda annab võimaluse kogukonna tekkeks. Lisaks füüsilise kohtumispaigale võib roheala kui selline tekitada ümbruskonna inimestes ühtsustunnet. Uuringus leiti, et inimesed, kelle elukeskkond oli roheluses, tundsid end vähem üksildasena ning ei tajunud sotsiaalse toetuse puudumist. Vanemaealised aednikud tundsid enda märgatavalt vähem üksildasena ning omasid rohkem sotsiaalseid kontakte, kui nende eakaaslased, kes aiandusega ei tegele. 

Erinevate uuringute põhjal ilmneb, et kõige rohkem avaldab mõju roheluse olemasolu või selle puudumine madalama sotsiaalmajandusliku staatusega inimestele, noortele ja vanemaealistele. Linnaaladel läbiviidud uuringus selgus, et nii rohealade olemasolu kui kvaliteet mõjusid positiivselt, inimesed andsid parema hinnangu nii oma füüsilise kui vaimse tervise seisundile. 

Kokkuvõtvalt, kõige enam positiivset mõjutab uuringu järgi rohealade olemasolu inimeste vaimsele tervisele.   

Kokkuvõte põhineb:
Groenewegen, P. P., van den Berg, A. E., Maas, J., Verheij, R. A., & de Vries, S. (2012). Is a green residential environment better for health? If so, why?. Annals of the Association of American Geographers, 102(5), 996-1003.