Kogukonnaloome teooria

Kuidas luua kogukonnaaiale ümber kogukonda? 

https://media.defense.gov/2012/Jun/06/2000145239/780/780/0/120530-F-GK203-003.JPG

Kingsley ja Townsend (2006) on leidnud, et kogukonda ei saa enam defineerida asukohapõhiselt, vaid oluline on, kuidas kogukonnaliikmed tajuvad omavahelist sidet. Tallinna Ülikooli aia kasutajad saavad olema peamiselt küll selles majas töötavad ja õppivad inimesed, kuid siit tekib küsimus, kui palju on need tuhanded inimesed omavahel tegelikult seotud? Õppejõududel ja teaduritel võib olla küll side oma kolleegidega ning üliõpilasel oma kursusekaaslastega, kuid käesoleva ELU projekti lahendada jääb küsimus, kuidas tekitada kogukond inimesi, kes tunneksid meie aia vastu huvi ning võtaksid selle aia eest hoolitsemise enda südameasjaks.

Esimene samm enne, kui saab asuda taimekasvatuse juurde, on kahtlemata vajalike inimeste leidmine. Ilma inimesteta, kes asuvad kogukonda üles ehitama, ei ole võimalik aeda käivitada.

Mõned ideed, kuidas leida huvilisi toetudes Soil Science Society of America (s.a.); Surls, R. (2001):

• Alusta inimestest, keda sa juba tead ning palu neil infot oma lähedastele levitada. 
• Külasta kohalike organisatsioonide koosolekuid, jaga infot seal. Kui luua kogukonnaaeda näiteks elamurajooni, oleks hea mõte külastada korteriühistukoosolekuid või isegi kooli lastevanemate koosolekuid.

• Flaierid, infolehed. Nende üles riputamine ning lisaks sellele ukselt-uksele kampaania.

• Sotsiaalmeedia. Facebooki ja Instagrami lehe loomine, info levitamine sotsiaalmeedia kaudu. 

• Huvilistega igakuiste koosolekute pidamine, et inimesi algusest peale kaasata. 

• Avaüritus, mis on vajalik asjaosaliste tänamiseks ning on võimalus tõmmata ligi uusi huvilisi.

Firth, Maye ja Pearson (2011) on arvanud, et tugeva kogukonna ehitamiseks on vaja kolme tüüpi sotsiaalset kapitali:

1. Siduv sotsiaalne kapital (bonding social capital): tugevad sidemed sotsiodemograafiliselt sarnastes olukordades olevate inimeste vahel, nt perekond, lähedased sõbrad, naabrid. Kogukonnaaed mõjub hästi kogukonna suhetele, artikli näitel näiteks naabrite omavahelistele suhetele. Tuues paralleele meie ülikooliaiaga, võiks see sotsiaalne kapital olla üks kursus, ühe eriala üliõpilased ning muidugi meie ise ehk ELU projekti kaudu kokku tulnud grupp.
2. Silduv sotsiaalne kapital (bridging social capital): ühendab erinevatest sotsiodemograafilistest positsioonidest inimesi, näiteks kaugemad sõbrad, töökaaslased. Meie aia puhul oleks selleks kapitaliks kogu ülikooli rahvas, suhted teiste kogukonnaaedadega, teiste kogukondade kaasamine, näiteks Tallinna üldhariduskoolid.
3. Ühendav sotsiaalne kapital (linking social capital): seob erinevaid inimesi erinevatest olukordadest. Seosed võimupositsioonil olevate inimestega, näiteks poliitiliselt või finantsiliselt. See tagab aedade puhul, et neil oleks piisavalt toetust ka inimestele maksta, näiteks aednikule või ürituste korraldamiseks. Meie aia puhul saaksime seda kapitali rakendada kutsudes meedia ja ülikoolis näiteks LTI instituudi teadurid ja juhid avaüritusele ning otsides sponsoreid.

Neli peamist viisi, kuidas kogukonnaaiad loovad sotsiaalset kapitali:

1. Toovad kokku inimesi ühise eesmärgiga ühises tegevuses osaleda.
2. Loovad kohtumispaiga, kus inimesed saavad suhelda ja kogukonnaloomesse panustada  
3. Tegevused ja üritused, mis aias aset leiavad. Taimede kasvatamine, söögitegemine ja söömine on kõik sotsiaalsed tegevused ja soosib erinevate taustadega inimeste suhtlust. 
4. Aitavad luua sidemeid institutsioonide ja kõrgemate isikutega. Aga on oluline, et need suhted oleksid loodud partnerluse põhimõttel.

Lähtudes Firth, Maye ja Pearsoni (2011) artiklist võib olla kogukonnaaedadel erinevaid eesmärke. Mõne aia puhul võib see looduses olemine ja füüsilise aktiivsuse soosimine, teises aias aga just kogukonnatunde loomine. Kui kogukonnaaia eesmärk on soosida kogukonnatunde arengut, on oluline, et initsiatiiv ja aia haldamine tuleks kohaliku kogukonna liikmetest. Igasugune väljastpoolt tulev abi peaks olema üles ehitatud partnerluse ning vabatahtlikkuse põhimõttel. Kogukonnaaedu võiks julgustada ka omavahel koostööd tegema, et omavahel parimaid praktikaid jagada. 

Kasutatud allikad:

Firth, C. Maye, D. Pearson, D. (2011). Developing “community” in community gardens, Local Environment, 16:6, 555-568.

Labonte Britt, L. Volunteers plant garden for Youth Center. https://media.defense.gov/2012/Jun/06/2000145239/780/780/0/120530-F-GK203-003.JPG

Soil Science Society of America. (n.a.). Community gardens. https://www.soils.org/about-soils/community-gardens

Surls, R., & Director, U. C. (2001). Community garden start-up guide. Los Angeles: University of California Cooperative Extension.